Eine gro[ss]e Anzahl der Quellen aus der vorgestellten Archivsammlung ist digitalisiert und lAaAaAeAnsst si auf der Seite saaga finden (
Linnad. Magistraatide ja linnavalitsuste dokumente.
Eesti
linnad ja linlased XVIII sajandi lopust 1917.
Need kohad, vanimad toelised
linnad Taanis, tekkisid koik regionaalse keskuse mottes soodsaimatesse kohtadesse, kus uhtlasi olid taidetud ka tingimused omavaheliseks meritsi suhtlemiseks.
Kujunenud
linnad vajasid kull tookasi kohalike naol, kuid sotsiaalne tous linnamuuride vahel oli problemaatiline.
Leiukohtadeks ei ole mitte uksnes
linnad, vaid ka maapiirkondade asulad.
Jirgnevate sajandite jooksul kujunenud baltisaksa identiteet sai kohapeal edasiarenduse vaid libi elava traditsiooni, mille kandjateks olid
linnad ja arengujirgus aadelkond.
Kuigi Eesti keskaegset materjali kasitlevas erialakirjanduses on varemgi uuritud Venemaalt lahtunud mojutusi voi lausa vaadeldud sealt imporditud keraamikat (nt Andres Tvauri vastavasisulised uuringud), on Russowi ekskurss sellesse valdkonda--tulenevalt materjali nappusest uurimisaluses piirkonnas (Laane-Eesti
linnad)--pogus.
Arvestades, millist osa
linnad eestluse arengus juba arkamisajal etendasid, konelemata tahtsusest, mille need omandasid sajandivahetuseks, oli vahene huvi linnaeestlaste, sh vaikekodanluse ja vabrikutooliste hariduse vastu luhinagelik.
Keskaegsed
linnad olid ilmaliku ning vaimuliku valitsemise, kaubavahetuse, liikluse ja joupoliitika kesksed kohad.
Organisatsiooni kandepind laienes ja varsti olid noorsiberlusest haaratud ka mitmed Siberi
linnad. Osa Noor-Siberi liikmetest raakis iseseisvast Siberi vabarugist--ja see riigivastane hoiak ei jaanud karistamata.
Mitmest viikingiajal alguse saanud sadamakohast kujunesid hiljem
linnad, mis eksisteerivad tanapaevalgi.
Parast vallutust Laane-Eestisse kiiresti tekkinud
linnad koondasid endasse rahvusvahelise kaubanduse, muutes Saaremaa sadamad marginaalseks.